Kreeka teised saared

Teie nimi
Teie e-mail
Teie telefon
Reisi algus
Reisi kestvus (päevades)
Sihtkoht
Hotell (kui on eelistatud)
Täiskasvanud reisijate arv
Laste arv ja vanus
Hinnaklass
	Hommikusöögiga
	Hommiku-ja õhtusöögiga
	Kõik hinnas teenusega
	Söökideta
Soovin reisikindlustuse pakkumist:	jah ei
Kommentaarid, küsimused
Soovin liituda meilinglistiga:

RIIGIINFO

Pindala: Kreeka 131 944 km², Kreeta saar 8 400 km², Rhodose saar 1400 km²,
Pealinn Ateena (3 miljonit elanikku).
Geograafiline asend. Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist.
Rahvaarv 10,6 miljonit, Thessalonikis 1,8 miljonit, Kreeta saarel 540 000 ja Rhodose saarel 100 000 elanikku.
Keel. Kreeka keel. Enamik turismipiirkondade töötajatest oskab kõnelda ka saksa, inglise, prantsuse või itaalia keelt.
Usk. 98% rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.
Elekter. 220 V, 50 Hz.
Post ja telefon. Kreeka rahvusvaheline suunakood on 30. Ateena – 210, Thessaloniki – 2310, Iraklion (Kreetal) – 2810. Kreekast väljahelistamiseks tuleb valida 00. Telefoniautomaatides kasutatakse telefonikaarte, mille hind algab kolmest eurost. Telefonikaarte võib osta kioskitest või väikestest kaubanduskeskustest. Postkontor töötab esmaspäevast reedeni kella 8.00– 14.00 ja laupäeviti kella 8.00–13.30.
Raha. Kreeka rahaühik on euro. Käibel on rahatähed väärtusega 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot, samuti mündid väärtuses 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Pangad töötavad esmaspäevast reedeni kella 8.00–14.00. Turismiperioodil on paljud pangad avatud ka pärast lõunat.
Jootraha. Restorani- ja hotelliarvetele on kombeks lisada 10%. Samuti antakse peenraha toateenijatele.
Riietus. Kreeka suved on soojad ja kuivad. Seetõttu peaks kandma kergeid riideid ja mugavaid jalanõusid. Mingeid erilisi nõudmisi riietusele ei ole. Kõrgema kategooria hotelli restorani peaks minema pidulikumas rõivastuses (mehed ülikonnas, pikkades pükstes; naised kleitides, kergetes kostüümides). Kloostrites ei ole soovitav kanda väga lahtise lõikega riideid.
Pildistamine ja filmimine. Keelatud on pildistada ja filmida strateegilisi objekte ja lennujaamu. Muuseumides ja kirikutes pildistamiseks on vaja eriluba.
Tervis ja turvalisus. Põletava päikese eest tuleb end kaitsta peakatte ja päikeseprillidega, kasutama peaks kaitsekreeme. Esimestel puhkusepäevadel tuleb piirata päikese käes olemise aega, vastasel korral võib kergesti põletusi saada. Soovitav on vältida väga jahutatud jooke – temperatuurivahe võib angiini põhjustada. Soovitame raha, väärisesemeid, passi ja reisidokumente hoida hotelli seifis (tavaliselt lisatasu eest). Passi kaotanud isikul tuleb pöörduda Ateenasse Eesti suursaatkonda.
Transport. Kreekas on väga mugav teedevõrk ja korrapärane bussiliiklus. Linnade vahel sõidavad rohekaskollased, linnades helesinised bussid.
Autorent. Autode rendihind jääb sõltuvalt automargist vahemikku 35–170 eurot ööpäevas. Auto rentimiseks on vaja rahvusvahelist juhiluba, juht peab olema vähemalt 21-aastane.
Arstiabi ja haiglad. Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleb pöörduda arsti poole või kutsuda arst hotelli administraatori kaudu. Arsti väljakutse võib olla tasuline. Arstilt on vaja saada kindlasti järgmised dokumendid: tõend diagnoosiga, allkirja ja pitsatiga kinnitatud arve ning retseptid rohtude jaoks. Alles on vaja hoida ka ravimite ostmisel saadud kviitungid. Nende dokumentide alusel saab kindlustusest raha tagasi, kui esitada avaldus, pass, kindlustuspoliis ja arved arstiabi osutamise kohta. Ravi haiglas, transport ja kiirabiteenused hüvitatakse juhul, kui oli olemas kehtiv kindlustus ja kui samal ajal pöörduti ka kindlustusfirma volitatud esindaja poole välismaal (aadress on ära toodud kindlustuspoliisil). Poliisil kirjas oleva informatsiooniga tuleb hoolikalt tutvuda.
Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg.
Tollieeskirjad: Kreekasse reisimisel kehtivad Euroopa Liidu sees reisimise tollieeskirjad. Kreekasse võib kaasa võtta:
tubakatooteid: 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg suitsetamistubakat ja 1 kg närimistubakat;
alkoholi: kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%), 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).
Täpsem info tollieeskirjade kohta:
Euroopa Liidu tollieeskirjad.
Tähtsad aadressid:
SUURSAATKOND ATEENAS, suursaadik hr. ANDRES UNGA
Messogion Ave. 2-4
Athens Tower, 23rd floor
GR-115 27 Ateena
Kreeka
tel. (30 210) 74 75 660
faks (30 210) 74 75 661
e-mail: Eesti saatkond Kreekas
http://www.estemb.gr/
AUKONSUL THESSALONIKIS hr. GEORGIOS A. HONEOS
24 Aristotelous Str
546 23 Thessaloniki
Kreeka
tel. (30 310) 257 225
faks (30 310) 227 759
e-mail: Eesti aukonsul Kreekas
Viisa. Eesti kodanikele on Kreetale sisenemine viisavaba. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu.
Halli passi omanikel ei ole vaja Kreetale sisenemiseks viisat, kui neil on Eestis elamisluba.
Punaste passide omanikud, kellel on Eesti elamisluba vajavad viisat, mille saab vormistada Tallinnas Kreeka Suursaatkonnas. Aega kulub konsulaadi siseselt orienteeruvalt 15 päeva. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu. Palun kontrollige oma viisa õigsust enne saatkonnast lahkumist!
Täpsem informatsioon:
KREEKA SUURSAATKOND TALLINNAS
Pärnu mnt. 12, 2. korrus
101 48 Tallinn
Tel. (372) 6403 560
Faks (372) 6403 561
e-mail: Kreeka suursaatkond

tagasi algusesse

LINGID

Rhodos
http://www.travel-rhodes.com/
http://www.rodos.com/
http://www.rhodesinfo.com/
http://www.rodosnet.gr/
Kreeta:
http://www.cretetravel.com/
http://www.lonelyplanet.com/worldguide/destinations/europe/greece/crete/
europe.cnn.com/TRAVEL/DESTINATIONS/9803/crete
http://www.united-hellas.com/tourism/crete/
http://www.travel-to-crete.com/
www.greeka.com/crete/crete-travel.htm
http://www.interkriti.org/
http://www.explorecrete.com/
http://www.crete.tournet.gr/
http://www.west-crete.com/
Santorini:
http://www.ellada.net/santorini/

tagasi algusesse

KREEKA HOTELLID

Kreeta hotellide puhul tuleks kindlasti silmas pidada järgmist.
Hotellide üldtase Kreetal vastab Vahemeremaade keskmisele ja on põhjamaade omast mõnevõrra madalam.Hotellide klassifitseerimisel on Kreekas kasutusel nii tähed kui tärnid, paremaks orienteerumiseks oleme toonud ametliku kategooria hotelli nime taga sulgudes. 2-3* hotellide-apartementide tubades on sisustus lihtne ja askeetlik - kivipõrand, krohvitud või värvitud seinad ja hädavajalik mööbel, sest arvestatud on aktiivse puhkajaga, kes toas suhteliselt vähe aega veedab. 4-5* hotellides on sisustus kindlasti parem, kuid toad on kivipõrandaga. Kliimaseadmed hotellides on töös reeglina juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Apartementides on olemas söögitegemisvõimalus, kuid nõud tuleb kliendil endal pesta ning vastavad vahendid selle jaoks muretseb klient.
2* ja 3* hotellid ja apartemendid on tavaliselt väikesed perehotellid. Neis on teenuseid üldjoones vähem, kui vastava kategooria hotellides mõnes muus kohas, näiteks Hispaanias. Hotelle väärtustab hea asukoht, kodusus ja kreetalaste külalislahkus.
Oma rand. Lamamistoolid ja päikesevarjud on Kreeta randades tasulised.
Hommikusöögid. 2* ja 3* hotellides ei ole hommikusöögid väga rikkalikud. Tavaliselt sisaldavad nad piiratud valikus külmi lõikeid, tomatit ja/või kurki, jogurtit, moosi, mett, saia, küpsiseid, võid, mahla, kohvi ja teed.
Seifid on tasulised, hind keskmiselt 10-20 eurot nädalas. Mõnes hotellis nõutakse võtme eest deposiiti, mis reisi lõpus tagastatakse.
Rannarätid on olemas üldiselt vaid 4* ja 5* hotellides. Paljud hotellid küsivad rätiku kasutamise eest deposiiti, mis rätiku tagastamisel tagasi makstakse. Rannarätid võivad hotellis olla tasulised.
Lisavoodid. Hotellides, kus ei ole kolmekohalisi tube, on lisavoodi kas lahtikäiv tugitool, diivan või siis välivoodi.
Tasuta ja tasulised lisateenused hotellis. Paljudes hotellides on olemas nii tasuta kui tasulisi lisateenuseid (jõusaalid, tennis, saun jms). Hotellid võivad oma poliitikat selle suhtes, mis lisateenustest maksab ja mis mitte, muuta ka keset hooaega.

tagasi algusesse

KREEKA KÖÖK

Sajandite jooksul on kreeklased õppinud nautima toitu nii külluse kui viletsuse aastail ja pühaks pidama söömiseks võetud aega. Lihtsus toidu valmistamisel teeb nende toidud erakordselt maitsvaks ja kättesaadavaks ka kõige nõudlikumale sööjale. Toiduvalmistamise teadmised ja nipid pärandatakse edasi põlvest põlve. Tähtis on järjepidevus ja vanade traditsioonide jätkamine. Rahvuskultuur ja toiduvalmistamine on Kreekas alati üht sammu astunud.
Kreeka on maa, mis on andnud maailmale ühe unikaalseima köögi. Arusaam heast toidus tähendab kreeklaste silmis midagi värsket. Kas tegemist on äsjatapetud lambatalle, vasika või kanapojaga või hoopis Vahemerest kaldale tõmmatud kalaparve ja molluskitega või äsja põllult toodud puuviljadega, ei oma enam mingit tähtsust.
Ehkki igal külal ja perel on omad traditsioonid, uputatakse kõik see värskesse kuldrohelisse oliiviõlisse ja raputatakse üle pähklite ning kuivatatud puuviljadega. Juurde lisatakse rohkelt erinevaid maitsetaimi ja kindlasti ei puudu ühest korralikust toidust ülimaitsvad mahlakad tomatid. Soola ja pipart lisatakse vaid moepärast, mille asendajana on aukohal kuldkollane sidrun. Kreeklane kasutab ka "ülemäära palju" kõiksugu aedvilju, mille valikurohkus eestlastel silme eest kirjuks võtab. Värsked artišokk, baklažaan, okra, paprika, brokoli, lillkapsas ja oad jõuavad igal hommikul otse turult virkade perenaiste lauale. Päikeseküpsed puuviljad asendavad sageli magustoitu. Toidukorra lõpetuseks serveeritakse alati kreeka kohv.
Iga toidukorra juurde kuulub lahutamatult väikestes pagaritöökodades koduküpsetatud leib. Kreeklased on ka suured maiasmokad ja armastavad enne lõunat pirukatega maiustada. Zaharaplastiod pakuvad kirjeldamatus valikus kreemirikkaid kooke, pähklitega ülepuistatud küpsiseid ja juusturikkaid sooje lehttaignapirukaid.
Hommikusöök pole Kreekas kombeks, see-eest õhtusööki, mis tavaliselt algab kell kümme, ei jäeta kunagi vahele. Enne õhtusööki on kombeks läbi astuda baarist ja teha väikene aperatiiv. Selleks kõlbab tänapäeval kõige paremini viski, traditsioonide austajatele aga kohalik lemmikjook aniisiviin ouzo.
Kreeklased teevad ka suurt vahet, kus juuakse kohvi, kus saab prisket lõuna- või õhtusööki nautida, kus väikest napsu võtta. Igaks otstarbeks on oma koht:
Kafenios saab proovida ehtsat türgipärast kreeka kohvi, mida serveeritakse imetillukestest tassidest ja millest omakorda pool on täidetud imepeeneks jahvatatud kohviseguga.
Tavern on üks kõige populaarsemaid söögikohti, kus saab nautida lõuna ja õhtusööke. Eraldi tasub silmas pidada kalataverne, kus pakutakse värskeid mereande.
Estiatorio on meie mõistes restoran ja erineb tavernist pisut soliidsema teeninduse ja hinna poolest. Alustuseks aga on kombeks öelda kali oreksi ehk head isu!
KOHV
Kreeklased ütlevad, et kohv on must kui kurat, kuum kui põrgu, puhas kui ingel ja magus kui armastus. Kohv on tõesti üks armastatuimaid kreeklaste jooke nii suvel kui talvel. Kohvi oskavad nad valmistada 7 erineval moel. Kohvitassi taga nauditakse tunde ja tundeid, filosofeeritakse, nauditakse vaateid ja arutatakse maailma asju sirgemaks.
Maailm tunneb kohvi nimelist jooki juba 1000 aastat. Itaallased proovisid kohvijooki 16. sajandil, Prantsusmaale ja Inglismaale jõudis kohv 17. sajandi keskel ja peagi leidsid ka kreeklased ennast kohvikulaudade tagant ja nii loomutruult, nagu nad oleksid seda teinud juba antiikajast alates.
Espresso – aromaatne intensiivselt kontsentreeritud kohv, mis valmistatakse tumeda röstiga kohviubadest espressomasina abil. Serveeritakse imetillukestest tassidest ja kõrvale pakutakse klaas vett. Kui kasutada sama kogust ubasid ja poole vähem vett, nimetatakse jooki ristrettoks. Kui lisada topeltkogus vett ja ubasid, kannab jook topeltespresso või doppio nimetust. Kui antud joogile lisada veel vahustatud koort, saab jook nimeks con panna.
Capuccino – saadakse kui espressole lisatakse kuuma vahustatud piima. Kui lisada veel pisut šokolaadi, kannab jook nimetust mocaccino. Maitsestada võib ka kaneeliga.
Mocca kohv – alustuseks tuleb jälle valmistada espresso, sellele lisatakse pisut kuuma šokolaadi ja vahustatud piima ning kõige lõpuks lisatakse kuhi vahukoort.
Latte kohv – espresso kohvile lisatakse suur kogus kuuma vahustatud piima. Serveeritakse kõrgetest klaasidest või jalaga kruusidest.
Kreeka kohv – kreeka kohvi võib valmistada mitmel erineval moel: suhkruta – sketos, keskmise magususega – metrios ja magusat – glykos. Kreeka kohvi valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset pika käepidamisega nõud, mida nimetatakse brikiks ja mis enamasti on valmistatud vasest või alumiiniumist. Tassi kohvi valmistamiseks kulub teelusikatäis imepeeneks jahvatatud kohvipulbrit ja vastavalt soovile suhkrut, mis kõik külma veega segatakse ja keemiseni kuumutatakse, kuni pinnale kerkib korralik tihe vaht, mida nimetatakse kaimakiks. Seejärel valatakse kohv tassidesse ja lastakse pisut seista. Kreeka kohvi ei jooda kunagi lõpuni, sest tassi põhja jääb üsna suur kogus joodamatut sadet – katakafit. Kreeka kohvi juuakse alati kiirustamata.
Frappé ehk jääkohv - kõige joodavam suvekohv Kreekas. Jääkohvi valmistatakse ja serveeritakse alati kõrgest klaasist ja juuakse kõrrega. Selle kohvi valmistamiseks võetakse lusikatäis spetsiaalset kohvipulbrit, mis segatakse väikese koguse veega, vahustatakse kiiresti ja lisatakse veel pisut külma vett ning jääkuubikud. Vastavalt maitsele lisatakse vahustamise ajal juurde kas pisut piima või koort ja suhkrut.
Kohvinaudingust oskavad kreeklased samavõrra lugu pidada nagu ka armastusest, filosofeerimisest ja heast toidust.
TOIT
souvlaki - traditsiooniline kreeka šašlõkk, mida valmistatakse sea-, lamba, või kanalihast
salata horiatiki ehk kreeka salat - on valmistatud värsketest tomtitest, kurkidest, oliividest, punasest sibulast ja rohelisest paprikast, mis valatakse üle oliiviõli ja veiniäädikaga ning kaetakse paksu fetajuustu lõiguga
melitzanes - küpsetatud baklažaan. võib olla serveeritud juustu ja veiselihaga
musakas - baklažaani, hakkliha ja kartuli vormiroog, mis on üle valatud munahüübega ja ahjus seejärel küpsetatud
keftedes - tomatikastmes hautatud lihapallid
dolmades - riisiga täidetud ja oliiviõlisõlis küpsetatud viinamarjalehed
kolokifakia - ehk zuccini, serveeritakse õlis küpsetatud viiludena või hakkliha ja riisitäidisega hautatult
fassolakia - tomati ja sidruniga maitsestatud oasupp
tiropitta - juustulehttaigna pirukas
spanakopita - spinati ja fetajuustu pirukas
taramusalata - tursa või kefaalimarjast valmistatud leivavõie
tzadziki - küüslaugu ja kurgiga maitsestatud jogurtivõie
saganaki - värskelt pannil küpsetatud ja sidruniga maitsestatud juust
moshari - ahjus hautatud veiseliha. Serveeritakse enamasti koos riisimakaronide või kartuliga
arnaki – lambapraad
hirini - küpsetatud sealiha. Serveeritakse tavaliselt koos ahju- või friikartuliga
psaria – kalad
barbounia - väike meriahven, mida pakutakse enamasti oliiviõlis küpsetatult
gavros - väike kilulaadne kala, mis tervelt õlis küpsetatakse ja nii ka süüakse
bakaliaros - ülimaitsev kohalaadne kala, mis on parim õlis küpsetatult
fakri - üks kallimaid delikatesskalasid, mida võib serveerida grillitult ja õlis küpsetatult
htapodi - kaheksajalg. Pakutakse grillituna äädikakastmes ja hautatult koos makaronidega
garides - krevetid. Serveeritakse grillitult, õlis küpsetatult, juustu ja tomatikastmes
baklava ja kataifi - mee ja pähkliseguga täidetud lehttaignapirukad

tagasi algusesse

KASULIK TEADA

Raha ja krediitkaardid. Kehtiv rahaühik on euro. 1 € = u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Eesti kroone kohapeal ei vahetata. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemate tavernides ja külapoodides eelistatakse reeglina sularaha.
Kaupluste lahtiolekuajad. Kauplustel ei pruugi ustel olla lahtioleku aegu. Enamasti avatakse poed 09.30. Paljudes poodides on siesta ehk lõunavaheaeg, mis kestab kella 13.00 – 17.00. Õhtul on poed enamasti avatud kella 17.00 – 22.00, suvel ka kuni 24.00. Enamus väikesi poode on eraettevõtted ja seetõttu sõltub nende lahtiolekuaeg vaid peremehe tahtest. Suuremates linnades on kombeks ka järgmised lahtiolekuajad: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti 09.30 – 14.00; teisipäeval, neljapäeval ja reedel 09.30 – 14.00 ning õhtuti 17.00 – 22.00.
Pankade lahtiolekuajad. Pangad on avatud kella 08.00 – 14.30. Reedel 08 – 14.00. Rahvusvahelisteks ülekanneteks suletakse arvutid enamasti 13.45.
Arveldamine. Kreeklased eelistavad endiselt sularahamakseid, aga suuremates poodides on võimalik maksta ka kaardiga. Poodides ja kioskites antakse peale ostu sooritamist tšekk, viimasel ajal on sama kohustus ka turul kauplemisel. Paraku pole see aga jõudnud väiksematesse linnadesse. Tavernides tuuakse alati arve, mis on muidugi kreekakeelne, või äärmisel juhul kirjutatakse see näiteks ühekordsele laudlinale. Kui olete söönud lõuna- või õhtusööki, lisatakse arvele alati lisatasu leiva eest ehk „ kouβέρ”, mis võib olla 0.50 – 1.00 EUR inimese kohta. Teenustasu enamasti ei lisata.
Söömine. Kreeklased on väga täpselt ära määranud kus süüa või nautida vaid tassi kohvi. Taverna Tαβέρνα on lõuna- või õhtusöögi nautimise paik. Estiatorio Εστιατóριо on kõrgema järgu restoran. Kafenios Καφενέιо käiakse vaid kohvi joomas ja baaris Μπαρ dringil.
Jootraha. Jootraha maksmise kohustust ei ole, aga viisaka kombe kohaselt jäetakse lauale sendid või mõni euro, kui teile toit ja teenindus meeldisid.
Bensiinijaamad. Bensiinijaamad on enamasti avatud kella (07.00) 08.00 – 22.00, suvel ka kauem. Sageli puudub informatsioon lahtiolekuaegade kohta. Enamik bensiinijaamu on öösiti suletud ja öösel ei ole võimalik arveldada ka kaardiga. Lahtioleku ajad võivad varieeruda külas ja suurlinnas, kus osad bensiinijaamad on avatud isegi öösel. Näiteks Ateenas.
Keeleoskus. Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt, Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.
Koerad ja kassid. Kreekas pole hulkuvaid loomi, vaid „vabalt elavad koerad ja kassid”, kes on endale ulualuse loodusest leidnud. Koerad on väga sõbralikud (mõni harv juhus välja arvatud) ja neid võib leida rannalt päikest võtmas, tänavalt seltsi otsimast, poe ukse ees pikutamas või tavernis vahti pidamas. Meeleldi teevad nad reisijaga väikese jalutuskäigu kaasa. Kohalike elanike poolt tuuakse neile süüa ja hoidku selle eest, et keegi neile haiget teeks. Kassid luusivad rohkem apartementide ja tavernide lähistel ning on pisut kartlikud. Ka neid ei unustata kohalike poolt toitmast. Tavernis võivad nad aga üsnagi julged olla ja isegi toitu norida, seda tänu ka turistide „sõbralikkusele”.
Bussiliiklus on Kreekas väga hästi organiseeritud. Graafikud on tihedad ja liinibussid liiguvad üsna täpselt. Bussid on uued ja korralikud ning konditsioneeritud. Sõidumarsruudid kulgevad kõikide suuremate punktide vahel ja eraldi liinid ühendavad külasid. Sõidupiletid on suhteliselt odavad. Näiteks 10 km läbimiseks tuleb enamasti välja käia 1 euro, 160 km läbimiseks 10 eurot. Väiksemate vahemaade läbimiseks saab pileti osta bussist, pikamaaliinide pileteid müüakse bussijaamas kassast. Suvituspiirkondades kasutavad liinibusse meeleldi kõik puhkavad turistid.
Bussipeatused on tähistatud sinise märgiga ΣΤΑΣΗ. Bussipeatuses bussi oodates on kombeks bussi hääletada, muidu võib buss mahaminejate puudusel peatumata jätta.
Bussi sisenetakse tagumisest uksest ja konduktor müüb teile pileti. Mahaminemiseks tuleb vajutada kella. Vastasel korral buss ei peatu või antud ust ei avata. Paluge konduktori abi juba bussi peale minnes.
Rongiliiklus. Rongid liiguvad vaid suuremate punktide vahel. Vastavat infot saab turismiinfopunktidest või raudteejaamadest.
Taksoliiklus. Taksosõit on Kreekas väga populaarne, seda eriti Ateenas. Hinnad on soodsad. Taksol on õigus peale võtta uus reisija kui taksos on kas või üks vaba koht. Taksod on enamasti kollast värvi, mõnel pool ka tumepunased ja kannavad katusel plafooni ΤΑΞΙ. Tasutakse taksomeetri järgi. Taksojuhil on teie palvel kohustus kirjutada sõidu eest tšekk. Sisseistumistasu on 0.70 eurot (11 EEK), päevane kilomeetritariif on 0.30 (4.70 EEK) ja öine 0.60 eurot (9.40 EEK). Väiksemates kohtades ei pruugi taksosid olla, kuid neid saab telefonitsi tellida lähedalolevatest linnadest. Sel puhul lisandub kohalesõidutasu. Taksotellimisel on sageli abiks hotelli retseptsiooni personal.
Autorent. Autorendi keskusi on kõikjal. Hinnad sõltuvad hooajast, auto margist jne. Hinnad algavad 30 eurost päev. Hinnale võib lisanduda kilomeetrimaks. See tähendab, et esimesed 100 km on tasuta ja peale 100 km läbimist arvestatakse iga läbitud kilomeetri kohta lisatasuks näiteks 20 senti. Kui rentijale antud variant ei sobi, siis tuleb leida järgmine firma, kes antud teenust kindlasti pakub. Rentimisel tuleb arvestada, et rentija vanuse alampiiriks on 23 a ja sageli nõutakse ka krediitkaardi olemasolu. Vajalike dokumentide nimistusse kuuluvad kehtivad juhiload ja isikutunnistus. Kui auto renditakse mõnel saarel, peate olema veendunud, et sellega võib saarelt ka välja sõita. Auto rentimisel on oluline vormistada kindlustus. Võõral maal ja võõraste seaduste järgi hiljem õigust nõuda on üsna keeruline ja kaotajaks kipub ikka jääma rentija. Seetõttu on oluline teada, et esineb kahte liiki kindlustusi.
Sundkindlustus, mis enamikel juhtudel on juba rendihinna sisse arvestatud ja vabatahtlik lisakindlustus. Sundkindlustus korvab kahjud, mis on põhjustatud teise liiklusvahendi poolt rentija autole. Küll aga ei korva see rentija poolt põhjustatud kahju kui õnnetuse põhjustamises on süüdi just rentija. Seega on mõistlik vormistada ka lisakindlustus, mis korvab ka rentijapoose kahju õnnetuses süüdi olemisel. Enamasti jääb lisakindlustuse määr 5 – 10 euro vahele rendipäeva kohta.
Oluline aspekt on küsida ka omavastutuse määra. Omavastutuse määr võib olla mõlema rendiliigi puhul olemas ja kindlasti märgitakse ka lepingusse. Enamasti jääb see 300 – 500 euro vahele. Omavastutuse määr näitab, kui suur on rentija vastutus ehk kui palju raha peab rentija õnnetuse puhul tekitatud kahjude eest tasuma. Näiteks kui rentija poolt tekitatud kahju suurus on 1000 eurot ja omavastutus 300 eurot, siis tuleb lisakindlustuse olemasolul rentijal tasuda 300 eurot, sundkindlustuse puhul aga 1000 eurot.
Osad rendipaigad viivad omavastutuse nulli, kui rentija teeb lisakindlustuse. Seega kui rentija on antud soodustusest huvitatud, siis tasub seda erinevatelt rentijatelt ka küsida.
Soovitame kindlasti rendilepingu korralikult enne allkirjastamist läbi lugeda ja kontrollida, milline on omavastutuse määr ning et lisakilomeetrimaksu lahtris oleks kirjas 0 või kriips. Hilisemaid pretensioone ei arvestata ja lisakulu läheb maha rentija krediitkaardilt.

tagasi algusesse

SANTORINI SAAR

Santorini oma külade, linnade ja ajalooliste vaatamisväärsustega pakub põnevat avastamis- ja leidmisrõõmu.
Santorini on väidetavalt üks vähestest saartest, mis pakub nii erinevaid võimalusi puhkuseks. Aukartustäratavad vaated, haruldased mustad ja punased vulkaanilised rannad, kus mustad kivid ja kaljud sulavad harmoonilisse kooslusesse sätendava helkivsinise merega. Rannapromenaadid terendavad restoranidest, kalatavernidest, baaridest, tantsuklubidest ja veespordi võimalustest.
Arheoloogiahuvilistele pakub nautimisvõimalusi Akrotiri ja kõik see, mis 3500 aastat tagasi toimunud vulkaanipurske tagajärjel saart katnud 30–40 m laavakihi alt välja on kaevatud.
Santorini ei paku mitte ainult lummavaid vaateid ja põnevaid looduselamusi, vaid ka suurepärast võimalust maitseelamusteks läbi arvukate kreeka tavernide, kus ootab kliendisõbralik teenindus, suurepärane toitude ning oivaline kohalike veinide valik. Kõigele sellele lisaks keev ööelu. Santorinil on arvukalt juveelipoode, kust võib leida unikaalse disainiga antiiksest Kreekast inspireeritud ehteid ja kellapoode kõigi parimate kaubanäidistega, mis on saanud viimase lihvi Santorini meistritelt.
Kaldeera ilu on küll vapustav, eriti päikeseloojangu ajal, aga unustamatuid puhkuselamusi pakuvad saare teisedki piirkonnad. Põnevust pakuvad:
* Kamari oma musta vulkaanilise rannaga ja imposantse rannapromenaadiga, kus saab nautida head toitu ja ööelu;
* Perissa oma kauni ranna ja suurepäraste kalarestoranidega;
* pealinn Fira unustamatute vaadete ja tänavakohvikutega,
* kaldakõrgustikult merre ulatuv Oia maailma ilusaima päikeseloojanguga ja pruutpaaride eelistatuima mesinädalate veetmise paigana.

tagasi algusesse

SANTORINI RANNAD

Santorini rannad on ühed ilusamad kogu Kreekas. Santorinil saab nautida musta, punast ja valget rannaliiva. Tuntuimad on Kamari, Perissa, Monolithos ja Punane rand. Enamasti neist on must vulkaanilist päritolu liiv. Rannad on tulvil taverne, baare, väikeseid kioskeid, veespordi atraktsioone pakkuvaid ettevõtteid jne. Rannas on võimalik laenutada rannatoole ja päikesevarje.
KAMARI MUST RAND
asub 10 km kaugusel Firast ja on üks külastatavamaid randu. Rand on ligi 4 km pikk, kaetud musta liiva või väikeste mustade vulkaaniliste kivikestega ning seda palistab tavernaderohke rannapromenaad. Kamaris on võimalik tegeleda erinevate veespordialadega. Kamari rannast väljub paat lähedalasuvasse Perissa randa (ühe suuna hind 3 EUR), kust on võimalik edasi jalutada Salty Beach Clubi. Salty Beach Clubi sissepääs on tasuta. Seal on 3 basseini, massaažikabinet, a la carte ja buffet-restoran, baarid, poed, vabaõhuteater. Õhtuti korraldatakse seal elava muusika kontserte, teatrietendusi, perfomanseid, spordiüritusi, diskosid ja temaatilisi õhtuid. Samuti on võimalus veetaksoga ette võtta päevane reis Anafi ja Folegandrose saarele (u. 40 EUR). Kamarist viib serpentiintee üles vanasse Santorini pealinna Thirasse. Ülessaamiseks võib kasutada ka mikrobussiteenust (8 EUR edasi-tagasi, 6 EUR üks suund) või eeslitransporti (15 EUR edasi – tagasi)
PERISSA RAND
asub 15 km kaugusel Firast. Lõpmatuseni paistev must rannariba kulgeb merest kerkiva hiigelsuure Mesa Vouno kaljuni, mis lisab kõigele erilist sarmi oma öise valgustusega. Perissast viib jalgtee üles antiiksesse Thirasse. Perissas asub ka üks sukeldumiskeskustest ja mitmed veeatraktsioone pakkuvad firmad. Perissa rannas asub Salty Beach Club, kus korraldatakse kõikvõimalikke meeleolukaid üritusi läbi terve suve. Perissa rand on palistatud erinevate pubide, kohvikute ja tavernidega. Pea igal õhtul kostab mõnest neist elav muusika. Esinema on kutsutud ansamblid või trubaduurid üle terve Euroopa. Disko käib varaste hommikutundideni välja.
MONOLITHOSE RAND
asub lennujaama lähedal ja on üks vähemrahvastatumaid. Ka siin leidub piisaval hulgal taverne ja väikesi poode.
PUNANE RAND
on üks unikaalseimaid oma kuju, päritolu ja värvirikkuse poolest. Musta ja punast rannaliiva ilmestavad järsud, püstjad punased kaljud. Rand on väike, asub Vana-Akrotiri lähedal ja aeg-ajalt kutsutakse teda ka Akrotiri nimega. Lõunat saab süüa lähedalasuvas hotellis ja üht-teist hamba alla pakutakse ka väikeses kioskis. Seega on mõttekas vajalik toidu või joogikraam endal kaasa võtta. Randa minemiseks tuleb sõita Vana – Akrotiri parkimisplatsile ja sealt jalutada edasi mööda jalgrada ning laskuda üle mäenuki randa. Suvisel ajal väljub Punasesse randa ka paat Suure Kalju äärest u. kell 11 ja alustab tagasisõitu u. kell 16.00 (ühe suuna pilet u. 6 EUR)
OIA, VLIHADA JA VALGE RAND
Tähelepanuta ei tohiks jätta ka Oia, Vlihada ja Valget randa. Oia randa minemiseks tuleb sõita liinibussiga Oiasse või rendivahendiga Oia linna all olevasse parklasse, kust edasi kulgeb juba jalgtee kaljuse rannani. Ruumi on vähe, aga vaated põnevad ja vulkaaniline pinnas oma mitmekihilisuses suurepäraselt eksponeeritud. Need, kes alustavad teed rannani Oia linnast, peavad alla laskuma mööda serpentiinina kulgevat treppi. Ülesminekuks on võimalik kasutada ka eeslitransporti, aga sedagi vaid kolmveerandile teele (u. 3 EUR). Valgesse randa saab vaid rendivahendiga. Peale eelpoolnimetatute on Santorinil arvukalt väiksemaid randu ja lahesoppe, millel igaühel oma nimi ja privaatsust rohkem kui suurtel randadel peesitades.

tagasi algusesse

RHODOSE SAAR

Rhodose rahvaarv 100 000; pealinn Rhodos, elanikke 50 000; pindala 1400 km2. Rhodos kuulub Dodekaneeside saarterühma Egeuse mere kaguosas. Pindalalt on Rhodos saarerühma suurim ja Kreeka suuruselt neljas saar; maksimaaalne pikkus 78 km, laius 38 km; kõrgeim mäetipp Atavyros 1215 m.

Tänu külluslikule päikesepaistele, arvukatele randadele ja mõnusalt kreekapärasele atmosfäärile, on Rhodos Kreeka üks populaarsemaid puhkekeskusi. Saar on väike ja hea infrastruktuuriga, nii et turistile on mugavalt kättesaadavad kõik puhkamisvõimalused ja vaatamisväärsused. Loodus on lopsakas ja mitmekesine, alates liivarandadest kuni männimetsadega kaetud mäenõlvadeni.
Rhodosel saate nautida ka ehedat Kreekat, sest saare lõunaosa on turistide poolt veel „vallutamata” ja säilitanud oma traditsioonilise ilme – väiksed valged majad mäenõlvadel, külatavern plataanipuude varjus, kuhu kohalikud kogunevad uudiseid vahetama, oliivisalud ja võrratud vaated. Loomulikult käib Rhodosega kaasas lummav kreeka muusika, mõnusad veinid, maitsvad road ning lõbus suhtlemine.
Rhodos sobib kõigile: nii täiskasvanutele kui ka lastele, nii peredele kui ka üksikutele seiklejatele. Siin on mõnusaid randu, lahedaid laevasõite, vee- ja lõbustuspark, mitmeid muuseume. Sumedatel suveöödel kutsuvad päikeserammestust välja elama baarid ja klubid, mis on avatud kuni varaste hommikutundideni.
Rhodoselt leiavad ajaloohuvilised meeldejäävaid elamusi nii antiikkultuurist kui ka keskajast. Saarel on mitu kõlastamist väärt antiiklinna – Lindos, Kamiros, Ialysossos. Keskaega astute Johanniitide Ordu rajatud Rhodose kindlus-vanalinnas ning lääneranniku kõrgetel kaljudel asuvates Monolithose ja Kritinia kindlustes, mille varemetelt avanevad imelised vaateid türkiissinisele Egeuse merele.
Pealinn Rhodos on vaatamisväärsus omaette. Oma tänase näo sai linn tänu Johanniitide Ordu 200-aastasele valitsusajale 14.-16. saj. Nüüd võime imetleda kompaktset, tähelepanuväärselt hästi säilinud keskaegset kindluslinna, mis sumedatel suveõhtutel on täis inimesi, kes naudivad sealsete baaride ja restoranide melu ning romantilist keskaja atmosfääri.

Söögi- ja joogikohtade valik on lai. Esindatud on suurem osa erinevaid kööke kuni kohaliku hamburgerirestoranini. Tänavakohvikus (reeglina keskmise hinnatasemega) maksab õlu 2-2.50 €, tassi kohvi hind alates 2 €, 1 l majaveini al 6.40 €. Lihatoidud algavad 5 €, kalatoidud al. 8 €, kreeka salat ja eelroad al. 3 €, pizza al 4.50 € ja omlett al. 3 €. Loomulikult on võimalik leida väga erineva hinnatasemega söögikohti ning hinnatase sõltub nii asutuse nimest (kohvik, tavern, restoran) kui ka asukohast. Rhodose linna võrratu sadamavaatega ning vanalinna peaväljaku söögi-joogipaigad on tunduvalt kallima tasemega. Kalatoidud on suhteliselt kallid ja nende hinda arvestatakse kilo järgi. Suvisel ajal on kalavalik aga väga mitmekesine ja värsked mereannid kogu aeg saadaval.
Transport. Rhodose bussivõrk katab enam-vähem kogu saare. Bussid sõidavad Rhodose linnast väiksematesse küladesse sisemaal ning lääne- ja idarannikul. Bussid on käigus 07.00-23.00. Taksodel on linnade ja külade vahel sõitmiseks fikseeritud tariifid, nt. Rhodos - Faliraki 10 €t, Rhodos – Lindos 30 €t
Vahemaad Rhodose linnast
lennuväli – 15 km
Faliraki – 14 km
Lindos – 52 m
Pefkos - 56 km

Ilmastik
Kliima on Vahemereline – pehmed talved ning kuumad, kuivad suved. Suvine kuumus on kergelt talutav, sest õhk on kuiv ja saare põhjaosas puhuvad pidevalt värskendavad meretuuled. Öised temperatuurid augustis-septembris jäävad mõnusalt 21-24 kraadi piiresse.

tagasi algusesse

RHODOSE KUURORDID

Pealinn Rhodos ning saare populaarseim rannaküla Faliraki u 14 km kaugusel pealinnast. Mõlemad kuurordid asuvad Rhodose põhjaosas ning on tuntud mitmekesiste ajaveetmisvõimaluste poolest.
Hotellide üldtase Rhodosel vastab Vahemeremaade keskmisele ja on Põhjamaade omast mõnevõrra madalam. Hotellide klassifitseerimisel on Kreekas kasutusel nii tähed kui tärnid, millest laias laastus de luxe on 5*, A - 4*, B - 3* ja C - 2*. Tegelikkuses nad päris üks-üheses vastavuses ei ole, seetõttu oleme paremaks orienteerumiseks toonud ametliku kategooria hotelli nime taga sulgudes. 2-3* hotellide-apartementide tubade sisustus lihtne ja mõnevõrra askeetlik – kivipõrand, krohvitud või värvitud seinad ja hädavajalik mööbel, sest arvestatud on aktiivse puhkajaga, kes toas suhteliselt vähe aega veedab. 4-5* hotellides on sisustus kindlasti parem, kuid toad on kivipõrandaga. Kliimaseadmed hotellides on töös reeglina juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani.
Rhodosel ei ole hotellidel oma randu, need on avalikud ning kõik rannateenused on tasulised. Rannatoolid ja varjud maksavad u 5 € päev. Faliraki rannad on liivased ning tuulevaiksemad. Rhodose linna rannad on kas kivised või liiva-kivisegused. Linna läänerandadel puhuvad reeglina tugevad tuuled, siin on tugev lainetus ja vesi läheb üsna järsku sügavaks. Seevastu linna idapoole rannad on vaiksemad. Hotellid (v.a. 5* omad) ei paku ka rannarätte, seega peavad need endal kaasas olema.
Rhodosel on palju randu tähistatud sinise lipuga, mis annab tunnistust nende puhtusest. Saare läänekallas on reeglina üsna tuuline, kuid idakallas on tunduvalt vaiksem. Lääneosa rannad (Ixia, Ialyssos) on kiviklibused ja tuulised, seetõttu ei ole seal suvel liiga palav, kuid merepõhi on ebamugavalt kivine. Rand on kivi-liiva segune. Ka Rhodose linnas on mitu päevitamiseks ja ujumiseks sobivat randa, enamasti liiva-kivi segused. Tasub arvestada, et linna lääneküljel olev rand on samuti pidevalt tuuline. Kes otsib rahulikuma lainega randa, leiab selle saare tipus olevast Akvaariumist edasi minnes u hotelli Mediterranea juures (see on juba saare idakülg), kus meri on alati rahulikum.
Head liivarannad on idarannikul Falirakis ja Lindosel, kus tavaliselt ei puhu tugev tuul ning õhutemperatuur on mõni kraad kõrgem kui läänerannikul. Faliraki laugjad rannad sobivad ideaalselt lastele. Suhteliselt vähemrahvastatud suurepärased liivarannad asuvad idarannikul Kalitheas ja Tsambikas (Faliraki lähedal).
Sissepääs randadesse on tasuta, kuid lamamistoolid maksavad sõltuvalt rannast 3-4 €.

Lisaks hotellides pakutavatele sportimisvõimalustele, nagu basseinid, jõusaalid, tenniseväljakud, squash, minigolf, on Idarannikul Afandous rahvusvaheliste reeglite kohaselt rajatud 18-auguline golfirada. Falirakist jääb see 4 km kaugusele. Saarel on ka ratsabaas.
Loomulikult pakuvad suuremad rannad nii Rhodosel kui Falirakis hulgaliselt sportlikke veelõbustusi nagu skuutri-, banaani- ja langevarjusõit, vesijalgrattad, prurjelauasõit.
Falirakis asuvad suur veepark ja lõbustuspark.
Populaarsed on sukeldumisretked saare üllatavalt läbipaistva ja puhta veega lahesoppidesse. Paadid väljuvad Mandraki sadamast Rhodose linnas.

tagasi algusesse

KOSI SAAR

Meie kuurordid on pealinn Kos, Tigaki (ka Tingaki) u 12 km kaugusel pealinnast ning Psalidi u 5 km kaugusel pealinnast. Tigakis asuvad saare parimad liivarannad, Kosis on saare aktiivseim ööelu ning Psalidi on kvaliteetsete 4-5* hotellidega rahulik perepuhkuse piirkond. Lennujaam on meie kuurortidest u 25-28 km kaugusel. Transfeer hotellidesse kestab olenevalt kuurordist 45 kuni 50 min. Sihtkohas ootavad Horizon Traveli esindajad, kes võtavad teid lennujaamas vastu, viivad läbi ekskursioonid ning on igati abiks võimalike probleemide lahendamisel.
Kos nagu ka teised Kreeka väikesaared pakub taas mõnusaid Kreeka-elamusi: rohkelt päikest, sügavsinine meri, erinevad rannad, lummavad vaated, lahe atmosfäär, kerged veinid ja keelt alla viivad Kreeka road.
Saar ise on just paraja suurusega, et kõik vajalik ära näha, aga samas mitte ära tüdida. Lisaks on ta reljeefilt mõõduka kõrgusega, nii et hästi mugavalt saab saarele ringi peale teha jalgrattaga. Kosil on see väga populaarne viis saarega tutvumiseks. Siin on palju rattalaenutuspunkte ning ka teiste saartega võrreldes üllatavalt palju jalgrattateid.
Pealinn Kos on saare populaarseim ja ka enim vaba aja veetmise võimalusi pakkuv kuurort. Kosile on oma jälje jätnud Johanniitide Ordu, mille 14.saj. kindluse varemed annavad linnale kordumatu romantilise atmosfääri. Antiikajaloo huvilistele on Kos kindlasti tuntud kui ‚arstiteaduse isa’ Hippokratese saar. Kosi linnas võib siiani imetleda tohutu jämedat enam kui 2000 a vanust plataanipuud, mille all Hippokrates oma jüngreid haris.
Kos Dodekaneeside saarterühma põhjaosas on ümbritsetud mitmetest väikesaartest, kuhu on mugav teha lühemaid ja pikemaid väljasõite, et nautida Kreeka väikesaartele nii omast kordumatult õdusat õhkkonda ja mällusööbivaid vaateid.
Plussid:
* romantiline Kosi vanalinn;
* hea valik ajaveetmiskohti ja tempokas ööelu;
* väikese vahemaad võimaldavad saarega põhjalikult tutvuda;
* head laevaühendused teistele Kreeka väikesaartele;
* mõnus kliima ja soe merevesi.
Miinused:
* kõrghooajal juulis-augustis on saarel palju turiste.

KORFU SAAR

Asukoht: Korfu saar (saare kreekakeelne nimi on Kerkyra) asub Ioonia meres, Kreeka maismaast loode suunas ja kuulub Ioonia saarterühma. Ida poolt on saare lähim naaber Albaania. Kreeka saartest asub just Korfu Itaaliale kõige lähemal.

Pealinn: Korfu, ~40 000 elanikku, asub saare idarannikul.
Pindala: 592 km2
Rahvaarv: ~120 000
Kõrgeim mägi: Pantokrator, 914 m, asub saare põhjaosas
Rannajoone pikkus: 216 km
Usk: Kreeka õigeusk
Keel: kreeka keel; puhkerajoonides räägitakse ka inglise, saksa jm keeli
Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg
Raha: käibel on euro.

1 EUR = 15,65 EEK

Loodus on Joonia mere saari heldelt õnnistanud nii maal kui merel. Saared on tuntud viljaka pinnase, lopsaka looduse ja läbipaistva merevee poolest – tõeline siniroheline sümfoonia. Korfu on Joonia mere suurim ja väidetavalt ka kauneim saar, mis hiilgab smaragdina kesk türkiissinist merd. Saarel on palju rohelust – põhjaosas haljendavad oliivisalud, keskosas kõrguvad metsaga kaetud mäetipud, lõunaosas võib nautida puutumatut mägist loodust.

Positiivne on see, et Korfu saarel olevad kuurordid ei ole liiga suured ega tihedalt kõrghooneid täis pikitud. Saarel leiab suures valikus väikeseid kuurorte, kus on üksikud suured hotellid ja palju koduseid väikeseid apartemente ning villa-tüüpi hotelle. Et pakkuda igale maitsele midagi, oleme välja valinud mitu erinevat kuurorti. Nende hulgas on nii aktiivse ööeluga piirkondi kui ka privaatsust võimaldavaid paiku

Tänu selgele ja puhtale mereveele on Korful head sukeldumisvõimalused. Korraldatakse erinevaid sukeldumisretki näiteks koobastesse ja laevavrakkide juurde.

Korfu rahvusvahelises atmosfääris võib tunnetada saart möödanikus valitsenud veneetslaste, prantslaste ja brittide mõjutusi, millest on tekkinud põnev kultuuriline sümbioos. Kohalikud kutsuvad saart hoopis Kerkyraks, Korfuks nimetasid saare itaallased. Räägitakse, et Korfu linna arhitektuur meenutab rohkem Veneetsiat kui Kreekat. Tänavavalgustuse süttides kogunetakse vanalinna terrassidele sumedat suveõhtut nautima, mille juurde kuulub sageli klaasike vahutavat piimaga Kreeka jääkohvi e frappe’d.

Korfult on võimalik lisaks lähedalasuvatele väikesaartele ning mandri-Kreekale külastada ka Albaaniat, mis asub vaid 25 minutilise praamisõidu kaugusel.

Loomulikult ei saa Korfu puhul mainimata jätta ka paljude eestlaste lapsepõlveaegset lemmikraamatut- Gerald Durrelli “Minu pere ja muud loomad”, mis on kirjutatud tema elust ja elamustest justnimelt Korfu saarel.

Korfu linn

Kosmopoliitne Korfu on Veneetsia, Sitsiilia, Prantsusmaa ja Suurbritannia mõjutustega Kreeka linn. Elegantsed hooned, imeilusad paleed ning suurejoonelised monumendid, bütsantsiaegsed ja –järgsed kirkud, avarad prantsusepärased väljakud täis puid ja lilli. Tähelepanuväärsed ehitised on virsikukarva Joonia Akadeemia (esimene Kreeka ülikool, ehitatud 19.saj) ning renessansistiilis Raekoda. Linnas on kaks hästisäilinud Veneetsia kindlust – Vana ja Uus. Mõlemast avaneb imeline vaade allolevale vanalinnale. Vana kindlus on ehitatud 933. a (avatud 08.30-19.00, pilet u 4 eur) ja Uus kindlus 16. saj (avatud 09.00-22.00, pilet u 3 eur). Ka sadamaid on kaks – uus ja vana. Kitsaste tänavatega vanalinn paikneb kahe kindluse vahelisel alal. Kapodistra on linna kesktänav- ühel pool tänavat paiknevad baarid ja restoranid, teisel pool kriketiväljak ja Esplanade’i väljak. Kaunis ja väidetavalt Balkanimaade suurim väljak- Esplanade on Korfu linna keskpunktiks. Keskväljakul paiknev Liston on 19. saj algul ehitatud peen hoone, mille võlvitud terrassil asuvad saare luksuslikumad kohvikud ja restoranid. Püha Miikaeli ja Püha Georgi palee on ehitatud 19. saj Suurbritannia okupatsiooni aegu ametivõimude residentsiks. Hiljem oli lühikest aega Kreeka kuningliku perekonna suveresidents, tänapäeval Euroopa Liidu tippkohtumiste toimumispaik. Samuti asub hoones Aasia kunsti muuseum. Vanalinnas on ka mitmed teisi muuseume: Aheoloogiamuuseum (avatud T-P, 08.30-15.00, pilet u 3 eur), Bütsantsi muuseum (avatud T-P 08.30-15.00, pilet u 2 eur), Folkloorimuuseum jt. Leidub arvukalt kirikuid, millest tähtsaim on kindlasti Veneetsia Püha Georgi õigeusukirikut meenutav Agios Spyridon. Püha Spiridon on Korfu saare kaitsepühak – Küprose saarelt pärit karjus, kes olevat korda saatnud mitmeid imesid. Muuhulgas päästnud ta saare Türgi ikkest.

Achillioni palee

Saare keskosas Gastouri küla lähedal paikneva uusklassitsistlikus stiilis palee lasi ehitada oma suveresidentsiks Austria-Ungari keisrinna Elisabeth alias Sissy. Peale poja surma otsustas keisrinna Austriast jäädavalt lahkuda ning Korfule kolida. Palee sai nime Achilleuse järgi, kes oli Kreeka mütoloogiat armastava keisrinna lemmikkangelane. Laitmatu kujundusega esmaklassilises aias on mitmeid skulptuure - 9 Muusat, Shakespeare, lord Byron ning loomulikult Achilleus. Külastajad saavad palee kolmel korrusel lisaks skulptuuridele, maalidele, dooria stiilis sammastele jm-le imetleda ka suurepärast seinamaali, mis kujutab Achilleust Hectori surnukeha kandmas. Peale keisrinna mõrva ostis palee Saksamaa keiser Wilhlem II, I maailmasõja päevil tegutses hoones haigla. 20. saj keskel andis Kreeka valitsus palee ühele saksa firmale 20-ks aastaks rendile. Hoone renoveeriti ning seal avati kasiino. Hiljem kasiino kolis ning valitsus sai palee oma valdusse tagasi. Achillioni paleele lisas surematuse mõõtme seal filmitud James Bondi järjekordne osa “For Your Eyes Only”. Palee on avatud iga päev 08.00-19.00, pilet u 7 eur.

Paleokastritsa

Korfu linnast 26 km loodes asuv Paleokastritsa on saare maalilisim küla, kus võib leida mitu tavernide ja õlipuumetsadega ääristatud rannakest. Siinsed lahesopid sobivad suurepäraselt snorkeldamiseks. Paleokastritsa klooster on ehitatud 13. saj algul ning rekonstrueeritud 18-19 saj. Kloostris on muuseum, kus eksponeeritakse bütsantsiaegseid- ja järgseid ikoone. Allolevale Paleokastritsa lehele ja pisikesele sadamale avanevad suurepärased vaated nii kloostrist kui selle kohal kõrguvatest mägedest.

Pantokratori mägi

Saare kirdeosas paiknevast Korfu kõrgeimast tipust avanevad hingematvad vaated kogu saarele. Mäetipus asub 14 saj-l rajatud ja 17 saj lõpus taastatud Pantokratori klooster, mida külastavad aastaringselt palverändurid üle kogu Kreeka.

Vee-ja teemapargid

Veepark Aqualand Village Veepark asub Korfu linnast u 10 km kaugusel Agios Ioannise külas. Saare südames paiknevas veepargis on mitmesugused veeatraktsioonid nii suurtele kui väikestele. Päris pisikestele on oma basseiniala ning mitmesugused veelõbustused. Veepargis on tasuta lamamistoolid ja päikesevarjud, riietusruumid, dušid, seifid, söögikohad, piknikuala, poekesed. Lisaks veepargile on territooriumil lastele ka batuut, mänguväljak, miniautod. Veepark on avatud iga päev maist oktoobrini 10.00-18.00, kesksuvisel kõrgperioodil (juuli-august) tund aega kauem, 10.00-19.00. Pileti hind u 25 eur, 4-12 a lastele u 17 eur. Vt: aqualand-corfu.com.

Korfu plussid ja miinused:
+ Korful on imeilus loodus. Saar on väga roheline, kõikjal on oliivisalud, lilled ja põõsad. Siinsed väikesed türkiissinised lahesopid on imearmsad. Reljeefilt on saar üsna mägine ja pakub hingematvaid vaateid merele, orgudele ja küladele. 
+ Saarel on suur valik erinevaid randu - liivaseid ja kiviseid, laiemaid ja kitsamaid. Osa rannasoppe on ligipääsetavad ainult merelt. Nii et kindlasti tuleks suvel teha mõned laevaretked, kus saab paadist merre ujuma hüpata ja nautida merd ning päikest. 
+ Korfu lähiümbruses on mõned väikesaared, kuhu korraldatakse laevasõite. Saare põhjaosa paikneb praktiliselt vastu Albaaniat, nii et sealgi tasub ära käia. 
+ Suvel on Korful garanteeritud päikesepaiste ja soe ning puhas meri. Lisaks saab siin nautida kõiki traditsioonilise kreeka köögi hõrgutisi. 

- Korfu autoteed ei ole maailma parimad. Enamasti on need kitsad, käänulised ja kohati ka augulised. 
- Sääsed on üsna tüütud.

tagasi algusesse