Kreeka maismaa

Teie nimi
Teie e-mail
Teie telefon
Reisi algus
Reisi kestvus (päevades)
Sihtkoht
Hotell (kui on eelistatud)
Täiskasvanud reisijate arv
Laste arv ja vanus
Hinnaklass
	Hommikusöögiga
	Hommiku-ja õhtusöögiga
	Kõik hinnas teenusega
	Söökideta
Soovin reisikindlustuse pakkumist:	jah ei
Kommentaarid, küsimused
Soovin liituda meilinglistiga:

RIIGIINFO

Pindala:. Kreeka 131 944 km², Kreeta saar 8 400 km², Rhodose saar 1400 km²,
Pealinn Ateena (3 miljonit elanikku).
Geograafiline asend. Kreeka asub Euroopa lõunaosas Vahemere ääres. Piirneb põhjast Bulgaaria, Albaania ja Makedooniaga. Egeuse meri eraldab Kreekat Türgist.
Rahvaarv 10,6 miljonit, Thessalonikis 1,8 miljonit, Kreeta saarel 540 000 ja Rhodose saarel 100 000 elanikku.
Keel. Kreeka keel. Enamik turismipiirkondade töötajatest oskab kõnelda ka saksa, inglise, prantsuse või itaalia keelt.
Usk. 98% rahvastikust on õigeusklikud. Ülejäänud on katoliiklased ja moslemid.
Elekter. 220 V, 50 Hz.
Post ja telefon. Kreeka rahvusvaheline suunakood on 30. Ateena – 210, Thessaloniki – 2310, Iraklion (Kreetal) – 2810. Kreekast väljahelistamiseks tuleb valida 00. Telefoniautomaatides kasutatakse telefonikaarte, mille hind algab kolmest eurost. Telefonikaarte võib osta kioskitest või väikestest kaubanduskeskustest. Postkontor töötab esmaspäevast reedeni kella 8.00– 14.00 ja laupäeviti kella 8.00–13.30.
Raha. Kreeka rahaühik on euro. Käibel on rahatähed väärtusega 5, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500 eurot, samuti mündid väärtuses 1, 2, 5, 10, 20, 50 senti ning 1 ja 2 eurot. Pangad töötavad esmaspäevast reedeni kella 8.00–14.00. Turismiperioodil on paljud pangad avatud ka pärast lõunat.
Jootraha. Restorani- ja hotelliarvetele on kombeks lisada 10%. Samuti antakse peenraha toateenijatele.
Riietus. Kreeka suved on soojad ja kuivad. Seetõttu peaks kandma kergeid riideid ja mugavaid jalanõusid. Mingeid erilisi nõudmisi riietusele ei ole. Kõrgema kategooria hotelli restorani peaks minema pidulikumas rõivastuses (mehed ülikonnas, pikkades pükstes; naised kleitides, kergetes kostüümides). Kloostrites ei ole soovitav kanda väga lahtise lõikega riideid.
Pildistamine ja filmimine. Keelatud on pildistada ja filmida strateegilisi objekte ja lennujaamu. Muuseumides ja kirikutes pildistamiseks on vaja eriluba.
Tervis ja turvalisus. Põletava päikese eest tuleb end kaitsta peakatte ja päikeseprillidega, kasutama peaks kaitsekreeme. Esimestel puhkusepäevadel tuleb piirata päikese käes olemise aega, vastasel korral võib kergesti põletusi saada. Soovitav on vältida väga jahutatud jooke – temperatuurivahe võib angiini põhjustada. Soovitame raha, väärisesemeid, passi ja reisidokumente hoida hotelli seifis (tavaliselt lisatasu eest). Passi kaotanud isikul tuleb pöörduda Ateenasse Eesti suursaatkonda.
Transport. Kreekas on väga mugav teedevõrk ja korrapärane bussiliiklus. Linnade vahel sõidavad rohekaskollased, linnades helesinised bussid.
Autorent. Autode rendihind jääb sõltuvalt automargist vahemikku 35–170 eurot ööpäevas. Auto rentimiseks on vaja rahvusvahelist juhiluba, juht peab olema vähemalt 21-aastane.
Arstiabi ja haiglad. Ootamatu haigestumise või õnnetusjuhtumi korral tuleb pöörduda arsti poole või kutsuda arst hotelli administraatori kaudu. Arsti väljakutse võib olla tasuline. Arstilt on vaja saada kindlasti järgmised dokumendid: tõend diagnoosiga, allkirja ja pitsatiga kinnitatud arve ning retseptid rohtude jaoks. Alles on vaja hoida ka ravimite ostmisel saadud kviitungid. Nende dokumentide alusel saab kindlustusest raha tagasi, kui esitada avaldus, pass, kindlustuspoliis ja arved arstiabi osutamise kohta. Ravi haiglas, transport ja kiirabiteenused hüvitatakse juhul, kui oli olemas kehtiv kindlustus ja kui samal ajal pöörduti ka kindlustusfirma volitatud esindaja poole välismaal (aadress on ära toodud kindlustuspoliisil). Poliisil kirjas oleva informatsiooniga tuleb hoolikalt tutvuda.
Ajavahe: Kreekas ja Eestis on sama aeg.
Tollieeskirjad: Kreekasse reisimisel kehtivad Euroopa Liidu sees reisimise tollieeskirjad. Kreekasse võib kaasa võtta:
tubakatooteid: 800 sigaretti, 400 sigarillot, 200 sigarit, 1 kg suitsetamistubakat ja 1 kg närimistubakat;
alkoholi: kuni 90 liitrit veini, mille hulgas võib olla kuni 60 liitrit vahuveini, kuni 110 liitrit õlut, kuni 10 liitrit kangeid alkohoolseid jooke (alkoholisisaldus üle 22%), 20 liitrit muid eelnevalt nimetamata alkohoolseid jooke (alkoholisisaldusega alla 22%).
Täpsem info tollieeskirjade kohta:
Euroopa Liidu tollieeskirjad.
Tähtsad aadressid:
SUURSAATKOND ATEENAS, suursaadik hr. ANDRES UNGA
Messogion Ave. 2-4
Athens Tower, 23rd floor
GR-115 27 Ateena
Kreeka
tel. (30 210) 74 75 660
faks (30 210) 74 75 661
e-mail: Eesti saatkond Kreekas
www.estemb.gr
AUKONSUL THESSALONIKIS hr. GEORGIOS A. HONEOS
24 Aristotelous Str
546 23 Thessaloniki
Kreeka
tel. (30 310) 257 225
faks (30 310) 227 759
e-mail: Eesti aukonsul Kreekas
Viisa. Eesti kodanikele on Kreetale sisenemine viisavaba. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu.
Halli passi omanikel ei ole vaja Kreetale sisenemiseks viisat, kui neil on Eestis elamisluba.
Punaste passide omanikud, kellel on Eesti elamisluba vajavad viisat, mille saab vormistada Tallinnas Kreeka Suursaatkonnas. Aega kulub konsulaadi siseselt orienteeruvalt 15 päeva. Pass peab olema kehtiv 6 kuud pärast reisi lõppu. Palun kontrollige oma viisa õigsust enne saatkonnast lahkumist!
Täpsem informatsioon:
KREEKA SUURSAATKOND TALLINNAS
Pärnu mnt. 12, 2. korrus
101 48 Tallinn
Tel. (372) 6403 560
Faks (372) 6403 561
e-mail: Kreeka suursaatkond

tagasi algusesse

LINGID

tagasi algusesse

KREEKA HOTELLID

Kreeta hotellide puhul tuleks kindlasti silmas pidada järgmist.
Hotellide üldtase Kreetal vastab Vahemeremaade keskmisele ja on põhjamaade omast mõnevõrra madalam.Hotellide klassifitseerimisel on Kreekas kasutusel nii tähed kui tärnid, paremaks orienteerumiseks oleme toonud ametliku kategooria hotelli nime taga sulgudes. 2-3* hotellide-apartementide tubades on sisustus lihtne ja askeetlik - kivipõrand, krohvitud või värvitud seinad ja hädavajalik mööbel, sest arvestatud on aktiivse puhkajaga, kes toas suhteliselt vähe aega veedab. 4-5* hotellides on sisustus kindlasti parem, kuid toad on kivipõrandaga. Kliimaseadmed hotellides on töös reeglina juuni keskpaigast kuni septembri keskpaigani. Apartementides on olemas söögitegemisvõimalus, kuid nõud tuleb kliendil endal pesta ning vastavad vahendid selle jaoks muretseb klient.
2* ja 3* hotellid ja apartemendid on tavaliselt väikesed perehotellid. Neis on teenuseid üldjoones vähem, kui vastava kategooria hotellides mõnes muus kohas, näiteks Hispaanias. Hotelle väärtustab hea asukoht, kodusus ja kreetalaste külalislahkus.
Oma rand. Lamamistoolid ja päikesevarjud on Kreeta randades tasulised.
Hommikusöögid. 2* ja 3* hotellides ei ole hommikusöögid väga rikkalikud. Tavaliselt sisaldavad nad piiratud valikus külmi lõikeid, tomatit ja/või kurki, jogurtit, moosi, mett, saia, küpsiseid, võid, mahla, kohvi ja teed.
Seifid on tasulised, hind keskmiselt 10-20 eurot nädalas. Mõnes hotellis nõutakse võtme eest deposiiti, mis reisi lõpus tagastatakse.
Rannarätid on olemas üldiselt vaid 4* ja 5* hotellides. Paljud hotellid küsivad rätiku kasutamise eest deposiiti, mis rätiku tagastamisel tagasi makstakse. Rannarätid võivad hotellis olla tasulised.
Lisavoodid. Hotellides, kus ei ole kolmekohalisi tube, on lisavoodi kas lahtikäiv tugitool, diivan või siis välivoodi.
Tasuta ja tasulised lisateenused hotellis. Paljudes hotellides on olemas nii tasuta kui tasulisi lisateenuseid (jõusaalid, tennis, saun jms). Hotellid võivad oma poliitikat selle suhtes, mis lisateenustest maksab ja mis mitte, muuta ka keset hooaega.

tagasi algusesse

KREEKA KÖÖK

Sajandite jooksul on kreeklased õppinud nautima toitu nii külluse kui viletsuse aastail ja pühaks pidama söömiseks võetud aega. Lihtsus toidu valmistamisel teeb nende toidud erakordselt maitsvaks ja kättesaadavaks ka kõige nõudlikumale sööjale. Toiduvalmistamise teadmised ja nipid pärandatakse edasi põlvest põlve. Tähtis on järjepidevus ja vanade traditsioonide jätkamine. Rahvuskultuur ja toiduvalmistamine on Kreekas alati üht sammu astunud.
Kreeka on maa, mis on andnud maailmale ühe unikaalseima köögi. Arusaam heast toidus tähendab kreeklaste silmis midagi värsket. Kas tegemist on äsjatapetud lambatalle, vasika või kanapojaga või hoopis Vahemerest kaldale tõmmatud kalaparve ja molluskitega või äsja põllult toodud puuviljadega, ei oma enam mingit tähtsust.
Ehkki igal külal ja perel on omad traditsioonid, uputatakse kõik see värskesse kuldrohelisse oliiviõlisse ja raputatakse üle pähklite ning kuivatatud puuviljadega. Juurde lisatakse rohkelt erinevaid maitsetaimi ja kindlasti ei puudu ühest korralikust toidust ülimaitsvad mahlakad tomatid. Soola ja pipart lisatakse vaid moepärast, mille asendajana on aukohal kuldkollane sidrun. Kreeklane kasutab ka "ülemäära palju" kõiksugu aedvilju, mille valikurohkus eestlastel silme eest kirjuks võtab. Värsked artišokk, baklažaan, okra, paprika, brokoli, lillkapsas ja oad jõuavad igal hommikul otse turult virkade perenaiste lauale. Päikeseküpsed puuviljad asendavad sageli magustoitu. Toidukorra lõpetuseks serveeritakse alati kreeka kohv.
Iga toidukorra juurde kuulub lahutamatult väikestes pagaritöökodades koduküpsetatud leib. Kreeklased on ka suured maiasmokad ja armastavad enne lõunat pirukatega maiustada. Zaharaplastiod pakuvad kirjeldamatus valikus kreemirikkaid kooke, pähklitega ülepuistatud küpsiseid ja juusturikkaid sooje lehttaignapirukaid.
Hommikusöök pole Kreekas kombeks, see-eest õhtusööki, mis tavaliselt algab kell kümme, ei jäeta kunagi vahele. Enne õhtusööki on kombeks läbi astuda baarist ja teha väikene aperatiiv. Selleks kõlbab tänapäeval kõige paremini viski, traditsioonide austajatele aga kohalik lemmikjook aniisiviin ouzo.
Kreeklased teevad ka suurt vahet, kus juuakse kohvi, kus saab prisket lõuna- või õhtusööki nautida, kus väikest napsu võtta. Igaks otstarbeks on oma koht:
Kafenios saab proovida ehtsat türgipärast kreeka kohvi, mida serveeritakse imetillukestest tassidest ja millest omakorda pool on täidetud imepeeneks jahvatatud kohviseguga.
Tavern on üks kõige populaarsemaid söögikohti, kus saab nautida lõuna ja õhtusööke. Eraldi tasub silmas pidada kalataverne, kus pakutakse värskeid mereande.
Estiatorio on meie mõistes restoran ja erineb tavernist pisut soliidsema teeninduse ja hinna poolest. Alustuseks aga on kombeks öelda kali oreksi ehk head isu !
KOHV
Kreeklased ütlevad, et kohv on must kui kurat, kuum kui põrgu, puhas kui ingel ja magus kui armastus. Kohv on tõesti üks armastatuimaid kreeklaste jooke nii suvel kui talvel. Kohvi oskavad nad valmistada 7 erineval moel. Kohvitassi taga nauditakse tunde ja tundeid, filosofeeritakse, nauditakse vaateid ja arutatakse maailma asju sirgemaks.
Maailm tunneb kohvi nimelist jooki juba 1000 aastat. Itaallased proovisid kohvijooki 16. sajandil, Prantsusmaale ja Inglismaale jõudis kohv 17. sajandi keskel ja peagi leidsid ka kreeklased ennast kohvikulaudade tagant ja nii loomutruult, nagu nad oleksid seda teinud juba antiikajast alates.
Espresso – aromaatne intensiivselt kontsentreeritud kohv, mis valmistatakse tumeda röstiga kohviubadest espressomasina abil. Serveeritakse imetillukestest tassidest ja kõrvale pakutakse klaas vett. Kui kasutada sama kogust ubasid ja poole vähem vett, nimetatakse jooki ristrettoks. Kui lisada topeltkogus vett ja ubasid, kannab jook topeltespresso või doppio nimetust. Kui antud joogile lisada veel vahustatud koort, saab jook nimeks con panna.
Capuccino – saadakse kui espressole lisatakse kuuma vahustatud piima. Kui lisada veel pisut šokolaadi, kannab jook nimetust mocaccino. Maitsestada võib ka kaneeliga.
Mocca kohv – alustuseks tuleb jälle valmistada espresso, sellele lisatakse pisut kuuma šokolaadi ja vahustatud piima ning kõige lõpuks lisatakse kuhi vahukoort.
Latte kohv – espresso kohvile lisatakse suur kogus kuuma vahustatud piima. Serveeritakse kõrgetest klaasidest või jalaga kruusidest.
Kreeka kohv – kreeka kohvi võib valmistada mitmel erineval moel: suhkruta – sketos, keskmise magususega – metrios ja magusat – glykos. Kreeka kohvi valmistamiseks kasutatakse spetsiaalset pika käepidamisega nõud, mida nimetatakse brikiks ja mis enamasti on valmistatud vasest või alumiiniumist. Tassi kohvi valmistamiseks kulub teelusikatäis imepeeneks jahvatatud kohvipulbrit ja vastavalt soovile suhkrut, mis kõik külma veega segatakse ja keemiseni kuumutatakse, kuni pinnale kerkib korralik tihe vaht, mida nimetatakse kaimakiks. Seejärel valatakse kohv tassidesse ja lastakse pisut seista. Kreeka kohvi ei jooda kunagi lõpuni, sest tassi põhja jääb üsna suur kogus joodamatut sadet – katakafit. Kreeka kohvi juuakse alati kiirustamata.
Frappé ehk jääkohv - kõige joodavam suvekohv Kreekas. Jääkohvi valmistatakse ja serveeritakse alati kõrgest klaasist ja juuakse kõrrega. Selle kohvi valmistamiseks võetakse lusikatäis spetsiaalset kohvipulbrit, mis segatakse väikese koguse veega, vahustatakse kiiresti ja lisatakse veel pisut külma vett ning jääkuubikud. Vastavalt maitsele lisatakse vahustamise ajal juurde kas pisut piima või koort ja suhkrut.
Kohvinaudingust oskavad kreeklased samavõrra lugu pidada nagu ka armastusest, filosofeerimisest ja heast toidust.
TOIT
souvlaki - traditsiooniline kreeka šašlõkk, mida valmistatakse sea-, lamba, või kanalihast
salata horiatiki ehk kreeka salat - on valmistatud värsketest tomtitest, kurkidest, oliividest, punasest sibulast ja rohelisest paprikast, mis valatakse üle oliiviõli ja veiniäädikaga ning kaetakse paksu fetajuustu lõiguga
melitzanes - küpsetatud baklažaan. võib olla serveeritud juustu ja veiselihaga
musakas - baklažaani, hakkliha ja kartuli vormiroog, mis on üle valatud munahüübega ja ahjus seejärel küpsetatud
keftedes - tomatikastmes hautatud lihapallid
dolmades - riisiga täidetud ja oliiviõlisõlis küpsetatud viinamarjalehed
kolokifakia - ehk zuccini, serveeritakse õlis küpsetatud viiludena või hakkliha ja riisitäidisega hautatult
fassolakia - tomati ja sidruniga maitsestatud oasupp
tiropitta - juustulehttaigna pirukas
spanakopita - spinati ja fetajuustu pirukas
taramusalata - tursa või kefaalimarjast valmistatud leivavõie
tzadziki - küüslaugu ja kurgiga maitsestatud jogurtivõie
saganaki - värskelt pannil küpsetatud ja sidruniga maitsestatud juust
moshari - ahjus hautatud veiseliha. Serveeritakse enamasti koos riisimakaronide või kartuliga
arnaki – lambapraad
hirini - küpsetatud sealiha. Serveeritakse tavaliselt koos ahju- või friikartuliga
psaria – kalad
barbounia - väike meriahven, mida pakutakse enamasti oliiviõlis küpsetatult
gavros - väike kilulaadne kala, mis tervelt õlis küpsetatakse ja nii ka süüakse
bakaliaros - ülimaitsev kohalaadne kala, mis on parim õlis küpsetatult
fakri - üks kallimaid delikatesskalasid, mida võib serveerida grillitult ja õlis küpsetatult
htapodi - kaheksajalg. Pakutakse grillituna äädikakastmes ja hautatult koos makaronidega
garides - krevetid. Serveeritakse grillitult, õlis küpsetatult, juustu ja tomatikastmes
baklava ja kataifi - mee ja pähkliseguga täidetud lehttaignapirukad

tagasi algusesse

KASULIK TEADA

Raha ja krediitkaardid. Kehtiv rahaühik on euro. 1 € = u 15,65 EEK. Eurosid saab osta Eestis. Eesti kroone kohapeal ei vahetata. Krediitkaardid, nagu Visa, EuroMaster ja American Express, on laialt kasutusel pealinnas ja puhkekeskustes. Väiksemate tavernides ja külapoodides eelistatakse reeglina sularaha.
Kaupluste lahtiolekuajad. Kauplustel ei pruugi ustel olla lahtioleku aegu. Enamasti avatakse poed 09.30. Paljudes poodides on siesta ehk lõunavaheaeg, mis kestab kella 13.00 – 17.00. Õhtul on poed enamasti avatud kella 17.00 – 22.00, suvel ka kuni 24.00. Enamus väikesi poode on eraettevõtted ja seetõttu sõltub nende lahtiolekuaeg vaid peremehe tahtest. Suuremates linnades on kombeks ka järgmised lahtiolekuajad: esmaspäeviti, kolmapäeviti ja laupäeviti 09.30 – 14.00; teisipäeval, neljapäeval ja reedel 09.30 – 14.00 ning õhtuti 17.00 – 22.00.
Pankade lahtiolekuajad. Pangad on avatud kella 08.00 – 14.30. Reedel 08 – 14.00. Rahvusvahelisteks ülekanneteks suletakse arvutid enamasti 13.45.
Arveldamine. Kreeklased eelistavad endiselt sularahamakseid, aga suuremates poodides on võimalik maksta ka kaardiga. Poodides ja kioskites antakse peale ostu sooritamist tšekk, viimasel ajal on sama kohustus ka turul kauplemisel. Paraku pole see aga jõudnud väiksematesse linnadesse. Tavernides tuuakse alati arve, mis on muidugi kreekakeelne, või äärmisel juhul kirjutatakse see näiteks ühekordsele laudlinale. Kui olete söönud lõuna- või õhtusööki, lisatakse arvele alati lisatasu leiva eest ehk „ kouβέρ”, mis võib olla 0.50 – 1.00 EUR inimese kohta. Teenustasu enamasti ei lisata.
Söömine. Kreeklased on väga täpselt ära määranud kus süüa või nautida vaid tassi kohvi. Taverna Tαβέρνα on lõuna- või õhtusöögi nautimise paik. Estiatorio Εστιατóριо on kõrgema järgu restoran. Kafenios Καφενέιо käiakse vaid kohvi joomas ja baaris Μπαρ dringil.
Jootraha. Jootraha maksmise kohustust ei ole, aga viisaka kombe kohaselt jäetakse lauale sendid või mõni euro, kui teile toit ja teenindus meeldisid.
Bensiinijaamad. Bensiinijaamad on enamasti avatud kella (07.00) 08.00 – 22.00, suvel ka kauem. Sageli puudub informatsioon lahtiolekuaegade kohta. Enamik bensiinijaamu on öösiti suletud ja öösel ei ole võimalik arveldada ka kaardiga. Lahtioleku ajad võivad varieeruda külas ja suurlinnas, kus osad bensiinijaamad on avatud isegi öösel. Näiteks Ateenas.
Keeleoskus. Suvituspiirkondades ja suuremates linnades oskavad teenindajad inglise või prantsuse keelt, Ateenas ka vene keelt. Väiksemates paikades ja maapiirkondades tuleb kreeka- või kehakeelega hakkama saada. Kreeklaste sõbralikkus ja suhtlemisvalmidus aitavad alati hakkama saada.
Koerad ja kassid. Kreekas pole hulkuvaid loomi, vaid „vabalt elavad koerad ja kassid”, kes on endale ulualuse loodusest leidnud. Koerad on väga sõbralikud (mõni harv juhus välja arvatud) ja neid võib leida rannalt päikest võtmas, tänavalt seltsi otsimast, poe ukse ees pikutamas või tavernis vahti pidamas. Meeleldi teevad nad reisijaga väikese jalutuskäigu kaasa. Kohalike elanike poolt tuuakse neile süüa ja hoidku selle eest, et keegi neile haiget teeks. Kassid luusivad rohkem apartementide ja tavernide lähistel ning on pisut kartlikud. Ka neid ei unustata kohalike poolt toitmast. Tavernis võivad nad aga üsnagi julged olla ja isegi toitu norida, seda tänu ka turistide „sõbralikkusele”.
Bussiliiklus on Kreekas väga hästi organiseeritud. Graafikud on tihedad ja liinibussid liiguvad üsna täpselt. Bussid on uued ja korralikud ning konditsioneeritud. Sõidumarsruudid kulgevad kõikide suuremate punktide vahel ja eraldi liinid ühendavad külasid. Sõidupiletid on suhteliselt odavad. Näiteks 10 km läbimiseks tuleb enamasti välja käia 1 euro, 160 km läbimiseks 10 eurot. Väiksemate vahemaade läbimiseks saab pileti osta bussist, pikamaaliinide pileteid müüakse bussijaamas kassast. Suvituspiirkondades kasutavad liinibusse meeleldi kõik puhkavad turistid.
Bussipeatused on tähistatud sinise märgiga ΣΤΑΣΗ. Bussipeatuses bussi oodates on kombeks bussi hääletada, muidu võib buss mahaminejate puudusel peatumata jätta.
Bussi sisenetakse tagumisest uksest ja konduktor müüb teile pileti. Mahaminemiseks tuleb vajutada kella. Vastasel korral buss ei peatu või antud ust ei avata. Paluge konduktori abi juba bussi peale minnes.
Rongiliiklus. Rongid liiguvad vaid suuremate punktide vahel. Vastavat infot saab turismiinfopunktidest või raudteejaamadest.
Taksoliiklus. Taksosõit on Kreekas väga populaarne, seda eriti Ateenas. Hinnad on soodsad. Taksol on õigus peale võtta uus reisija kui taksos on kas või üks vaba koht. Taksod on enamasti kollast värvi, mõnel pool ka tumepunased ja kannavad katusel plafooni ΤΑΞΙ. Tasutakse taksomeetri järgi. Taksojuhil on teie palvel kohustus kirjutada sõidu eest tšekk. Sisseistumistasu on 0.70 eurot (11 EEK), päevane kilomeetritariif on 0.30 (4.70 EEK) ja öine 0.60 eurot (9.40 EEK). Väiksemates kohtades ei pruugi taksosid olla, kuid neid saab telefonitsi tellida lähedalolevatest linnadest. Sel puhul lisandub kohalesõidutasu. Taksotellimisel on sageli abiks hotelli retseptsiooni personal.
Autorent. Autorendi keskusi on kõikjal. Hinnad sõltuvad hooajast, auto margist jne. Hinnad algavad 30 eurost päev. Hinnale võib lisanduda kilomeetrimaks. See tähendab, et esimesed 100 km on tasuta ja peale 100 km läbimist arvestatakse iga läbitud kilomeetri kohta lisatasuks näiteks 20 senti. Kui rentijale antud variant ei sobi, siis tuleb leida järgmine firma, kes antud teenust kindlasti pakub. Rentimisel tuleb arvestada, et rentija vanuse alampiiriks on 23 a ja sageli nõutakse ka krediitkaardi olemasolu. Vajalike dokumentide nimistusse kuuluvad kehtivad juhiload ja isikutunnistus. Kui auto renditakse mõnel saarel, peate olema veendunud, et sellega võib saarelt ka välja sõita. Auto rentimisel on oluline vormistada kindlustus. Võõral maal ja võõraste seaduste järgi hiljem õigust nõuda on üsna keeruline ja kaotajaks kipub ikka jääma rentija. Seetõttu on oluline teada, et esineb kahte liiki kindlustusi.
Sundkindlustus, mis enamikel juhtudel on juba rendihinna sisse arvestatud ja vabatahtlik lisakindlustus. Sundkindlustus korvab kahjud, mis on põhjustatud teise liiklusvahendi poolt rentija autole. Küll aga ei korva see rentija poolt põhjustatud kahju kui õnnetuse põhjustamises on süüdi just rentija. Seega on mõistlik vormistada ka lisakindlustus, mis korvab ka rentijapoose kahju õnnetuses süüdi olemisel. Enamasti jääb lisakindlustuse määr 5 – 10 euro vahele rendipäeva kohta.
Oluline aspekt on küsida ka omavastutuse määra. Omavastutuse määr võib olla mõlema rendiliigi puhul olemas ja kindlasti märgitakse ka lepingusse. Enamasti jääb see 300 – 500 euro vahele. Omavastutuse määr näitab, kui suur on rentija vastutus ehk kui palju raha peab rentija õnnetuse puhul tekitatud kahjude eest tasuma. Näiteks kui rentija poolt tekitatud kahju suurus on 1000 eurot ja omavastutus 300 eurot, siis tuleb lisakindlustuse olemasolul rentijal tasuda 300 eurot, sundkindlustuse puhul aga 1000 eurot.
Osad rendipaigad viivad omavastutuse nulli, kui rentija teeb lisakindlustuse. Seega kui rentija on antud soodustusest huvitatud, siis tasub seda erinevatelt rentijatelt ka küsida.
Soovitame kindlasti rendilepingu korralikult enne allkirjastamist läbi lugeda ja kontrollida, milline on omavastutuse määr ning et lisakilomeetrimaksu lahtris oleks kirjas 0 või kriips. Hilisemaid pretensioone ei arvestata ja lisakulu läheb maha rentija krediitkaardilt.

tagasi algusesse

TOLO – PELOPONNESOSE PÄRL

Tolo hurmab imepärase looduse, puhta ja eestlase harjumatult sooja merega, kaunite liivarandadega. Tolo asub piisavalt kaugel suurlinnade kärast, kuid samas on üks parimaid paiku võtta ette tutvumisretki antiikmaailma avastamiseks.
Tolo on ka suurepärane paik, et tutvuda muinaskreeka kuulsamate vaatamisväärsustega. Mükeene, Sparta, maailmakuulus Epidaurose pühamu ja amfi teater asuvad peaaegu siinsamas.
Tolo, kus püsielanikke on vaid 2000 ringis, on pisike ja hubane kuurortlinnake, kus armastavad puhkust veeta nii kohalikud kui ka kaugemalt tulnud. Selle sümpaatse rannikulinna meeleolukad ja väga kreekalikud hotellid on palju aastaid olnud Suurbritanniast, Saksamaalt ja Soomest saabuvate puhkajate lemmikpaigaks Kreekas.
Tolos Egeuse rannikul ei tunne kaugelt tulnud puhkaja end külalisena. Ta on siin nagu vanade tuttavate juures.
Peloponnesose plussid:
* väga mitmekesine loodus;
* palju erinevaid randu;
* hea võimalus väikesaartega tutvumiseks;
* hea ja korras teedevõrk;
* palju väga tuntud ja tähtsaid vaatamisväärsusi;
* soodne paik väiksemateks väljasõitudeks;
* hea ühendus Ateenaga;
… ja miinused:
* mitte eriti aktiivne ööelu;
* lõbustus- ja veeparkide puudumine.

tagasi algusesse

HALKIDIKI POOLSAAR

Halkidikit iseloomustavad sügav sina ja briljantne rohelus, lõputud liivarannad ja merega käsikäes seisvad männid, õhus hõljuv vaiguaroom ning mere soolane lõhn. Poolsaarel kaitstakse valvsalt liivaseid metsi, kus nii mõnegi puu iga küündib 2000 ja enamagi aastani.
Halkidiki asub Egeuse mere ääres ja kuulub Kreeka suurimale haldusüksusele Makedooniale. See poolsaar on üks kaunimatest ja ökoloogiliselt puhtamatest paikadest Kreekas. 2005. aastal said 34 Halkidiki poolsaare suplusranda vee puhtuse, puhkajate turvalisuse ja suplusranna infrastruktuuri väljaarendamise eest sinise lipu sertifikaadi.
Üks suuremaid turismikeskusi Halkidiki meelitab oma uhkete hotellide, lõputute suplusrandade ja Egeuse mere puhta veega külastajaid tervest maailmast. Puhkajaid ootab poolsaarel ees lopsakas taimestik ja selge taevas päikese käes sillerdava mere kohal. Halkidiki kuurortidest väljapoole jäävad traditsioonilised Kreeka külad oma ajaloo ja nüüdisaegse võluga.
Halkidikil reisides peab kahtlemata nägema Petralona koobast, Olynthose arheoloogiakaitseala ja püha Athose õigeusukloostrit.
Halkidiki poolsaart nimetatakse Poseidoni kolmhargiks – maakaardilgi näib see kui kolme sõrmega käelaba. Antiiklegendi järgi ajanud gigandid Sithon ja Athon oma tüliga imekauni merineitsi armastuse pärast Poseidoni niivõrd marru, et merejumal heitis oma kolmhargi Halkidiki pihta ja jagas poolsaare nõndamoodi kolmeks osaks. Poolsaare kolm haru said hiljem nimed Kassandra, Sithonia ja Athos.

tagasi algusesse

HALKIDIKI KUURORDID

Athos
Athose poolsaar, niinimetatud idapoolne sõrm on ligikaudu 40 km pikkune ja 8–18 km laiune. Poolsaar on kuulus Athose mäe poolest, mille kohta liigub palju legende ja mille jalamil elavad üksnes mungad ja erakud. Tänapäeval on siin 20 suurt ja 12 väikest kloostrit. See koht sai munkade lemmikpaigaks peaaegu samaaegselt kristluse tulekuga, 963. aastast aga kuulub territoorium ametlikult jumalasulastele – 963. aastal kinkis imperaator Fok poolsaare munkadele ning siia rajati esimene klooster. Athos on paljudest sõdadest ja rahutustest hoolimata jäänud tõeliseks õigeusu keskuseks. Kunagi, Athose riigi õitsengu ajal elas siin koguni 40 000 munka. Nüüdisajal elab siinsetes rohelusse uppuvates kloostrites vaid ligikaudu 1500 munka. Naisi ei lasta mäe ligidale alates 1060. aastast, mil keiser Constantinus taolise keelu kehtestas. Mehi ja poisslapsi lastakse tänase päevani pühameeste mäele üksnes erilubadega. Vaatamata sagedastele vallutustele ja tulekahjudele on see paik säilitanud oma keskaegse miljöö: siin puuduvad tänaseni elekter ja transpordivahendid ning teed on vanad ja kitsad, see-eest on Athosel aga hindamatud aarded bütsantslike kirikute, ikoone ja liturgiarekvisiite täis pühakodade ning väärtuslike käsikirjadega raamatukogude näol. Athose poolsaart peetakse kauneimaks kõigist kolmest „sõrmest“. Ei leidu inimest, kelle südant ei oleks siinne loodus liigutanud.

Kassandra poolsaar
Kõige populaarsem külastuspaik kolmest Halkidiki harust on Kassandra poolsaar, mida kutsutakse paradiisiaiaks. Mändide rohelusse uppuv ja Egeuse mere selge veega ümbritsetud poolsaar meelitab siia igal aastal puhkama tuhandeid turiste. Kassandra poolsaarel on 500 km ulatuses liivarandu. Just siia on rajatud suurem osa terve poolsaare hotellidest. Pisikeste ja õdusate lahesoppide ümber on end siin sisse seadnud suur hulk hotelle, mille elanikud saavad hommikust õhtuni jämeda liivaga randadel peesitada, antiiksete linnade varemeid uurida ning sajanditetaguse hõngu säilitanud külakestes jalutada, vahepeal kreeka jumalate templite juures peatudes. Samal ajal on puhkajatel võimalus osa saada tänapäevasest meelelahutusest. Turiste ei meelita Kassandra poolsaarele mitte üksnes kaunis loodus, vaid ka paiga kuulsusrikas minevik. Poolsaare lääneosast on leitud neandertaallase (jääajal elanud kiviaja inimese) skelett. Teadlaste hinnangul elasid neandertaallased 150 000–4000 aastat tagasi. Nad oskasid juba teha tuld. Väidetavalt on Kassandra poolsaarelt leitud Euroopa esimene tulekolle. Selle fakti kasuks räägib ka kreeka müüt, mille kohaselt varastas Prometheus siin, Kreekas Zeusi käest tule ja kinkis selle inimestele.

Hanioti
Hanioti on pisike, ent elav ja kirev kuurortlinn Kassandra poolsaarel. Siinne peene kruusaga mererand on suurepärane paik suplemiseks ja päevitamiseks. Linnas on palju baare, taverne, restorane ja suveniiripoode. Soojadel õhtutel on ülimalt meeldiv linnakeses jalutada või siinsetes vabaõhutavernides aega veeta.

Kalithea
Kalithea on elav kuurortlinn Kassandra poolsaarel. Linna keskel asub mitu pangakontorit, suveniiripoodi ning väike puu- ja juurviljaturg. Kuurortlinna rannatsoonis on arvukalt baare, taverne ja restorane. Kalitheast 500 m lõuna pool on ööklubi vabas õhus. Veespordiarmastajate tarvis on Kalitheas sukeldumiskeskus. Siin pakutakse rohkelt võimalusi veespordiga tegelemiseks. Mere kaldal pakuvad külastajatele silmailu Amon-Zeusi templi varemed.

Afita
Afita on väike ja kena kuurortlinn Kassandra poolsaarel. See kõrgel mäe otsas asuv linnake ahvatleb turiste kreekaliku arhitektuuri, kitsaste tänavate ja mäejalamil laiuva peenekruusalise rannaga. Õhtuti on külastajate ees valla kõigi tavernide, kohvikute, baaride ja suveniiripoodide uksed.

Kriopigi
Kriopigi on pisike õdus linnake Kassandra poolsaarel. Linnas on kaubanduskeskus, mitu rannabaari ja taverni. Kriopigi jämedaliivalist randa ääristab silmipimestavalt selge merevesi.

Nea Potidea, Nea Moudania
Nea Potidea ja Nea Moudania on Kassandra poolsaare alguses paiknevad väikesed kuurortlinnad, mis sobivad enam rahulikuks puhkuseks. Nea Potidea kohal seisis varem VII sajandist eKr pärinev linn. Siin on säilinud selle iidse linna müüride varemed, sadama kõrval võib aga näha vette uppunud linnusevaremeid. Gurmaane ootavad siin kenad tavernid ja kohvikud, kus saab maitsta kreeka köögi hõrgutisi.

Elani, Kassandra
Elani on tüüpiline hotellide rajoon Kassandra neeme keskel. Männimetsa keskel asuvad heakorrastatud hotellid, mis pakuvad erinevaid meelelahutusvõimalusi. Lähima küla Sivorini on neli kilomeetrit, kuid kui soovite kaduda rahvamassi, tuleb kasutada bussi või jalgratast, sest Kassandra linn pankade, kaupluste ja tänavakohvikutega on 8 kilomeetri kaugusel kuurordist.

Pefkohori
Pefkohori on pisike kuurortlinn Kassandra poolsaare lõunaservas. Pefkohorist leiate eest võrratud mäed, männisalud, sooja mere ja rohkelt meelelahutusvõimalusi.

Sani
Tilluke kuurordilinn Kassandra neemel, turistide mugavuse ja meelelahutuste eest hoolitseb hotellikett Sani Beach Holiday Resorts.

Sithonia poolsaar
Sithonia poolsaar (Halkidiki keskmine haru) on oma nime tõenäoliselt saanud Zeusi poja järgi. Poolsaar näib kui tänapäeva tsivilisatsioonist ja inimese kätest puutumata jäänud paik. Ometi on Sithonia tuntud mitte üksnes männimetsade, oliivipuusalude, kristallselge vee, tillukeste lahesoppide, arvukate pisisadamate, kalurikülade ja rahu, vaid ka eri kategooria hotellide poolest, kus pakutakse mitmeid sportliku, tervisliku ja kultuurse vaba aja veetmise võimalusi. Sithonia poolsaart armastavad iseäranis suurlinnakärast väsinud turistid.

Metamorphosis
Metamorphosis on väike ja rahulik kalurilinnake Sithonia poolsaare alguses. Männisaludega ümbritsetud linna keskel on ööklubi ning ohtralt taverne ja suveniiripoode. Mererannas on puhkajatel võimalus tegeleda veespordiga. Vaid tunni tee kaugusel Metamorphosisest asub Athose mägi.

Psakoudia
Psakoudia on pisike, ent väga meeldiva miljööga kuurortlinn Sithonia poolsaare alguses. Psakoudias on selge merevesi ning jämeda liivaga rannad. Kuurortlinnas on kaubanduskeskus ja ööklubi ning mitu baari, taverni. Psakoudias on puhkajatel võimalus veespordiga tegeleda.

Olümpose Riviera
Olümpose Riviera kujutab endast Olümpose mäe jalamil olevaid kuurortpaiku, mis meelitavad turiste oma kristallselge vee, võrratute liivarandade, sooja ilma ja kõrvalasuvalt Olümpose mäelt –kreeka jumalate elukohast – õhkuva jumaliku auraga. Iga paik on siin mõne legendi või müüdiga seotud. Külastajad leiavad Olümpose Rivierast mitte üksnes eri tasemega hotelle, rohkelt meelelahutust ja kauneid paigakesi puhkehetkedeks, vaid ka suurel hulgal huvitavaid vaatamisväärsusi ning kultuurilisi ja arheoloogilisi mälestisi.

Paralia Katerini
Paralia Katerini on Olümpia Riviera pealinn. Kreeka keeles tähendavad sõnad Paralia Katerinis Katariina randa. Kunagine väike linn on oma nime saanud püha Katariina auks kristlastelt. Paralia Katerini on elav kuurort, mis on kuulsust kogunud oma liivarandade ja hunnitu merega. Kiiresti arenevas linnas on välja arendatud väga hea infrastruktuur turismiga tegelemiseks. Lisaks kaunile loodusele ahvatleb turiste siia 30 km kaugusel paiknev Olümpose mägi. Paralia Katerinis puhates on külastajatel suurepärane võimalus uidata mööda selle salapärase mäe radasid ja ehk isegi päris Olümpose tipp (2917 m) vallutada. Kahtlemata väärib ka mäe kõrval asuv antiikne Dion vaatamist.

tagasi algusesse